Leedu muusika

Leedu muusika on Leedust pärinev või leedulaste loodud või esitatud muusika.

Leedu muusikakultuur kuulub laiemasse Balti muusikakultuuri, mille juured on seotud nöörkeraamika kultuuriga. Leedu muusikas kohtuvad keelpillimäng (kanklės) ja puhkpillimäng, mis mõlemad on olnud aluseks vokaalmuusika arengule. Rahvamuusika on arhailine, seda kohtab peamiselt rituaalide läbiviimisel ning selles on jälgi paganlusest.

Rahvalaulus võib eri etnograafilistes piirkondades leida monofooniat, mitmehäälset homofooniat, heterofoonia ja polüfooniat. Monofoonia esineb põhiliselt maa lõuna-, kagu- ja edelaosas. Mitmehäälne homofoonia on levinud kogu maal, kuid on kõige arhailisem Žemaitijas. Leedu laulupärand on ka maailmas hinnatud, see on kantud UNESCO suulise ja immateriaalse pärandi nimekirja.

Kahe- või kolmehäälne polüfooniline lauluvorm sutartinės põhineb vanimatel mitmehäälse laulu vormidel (heterofoonia, kaanon, parallellism ja vaba imitatsioon). Põhiosa selle teadaolevast repertuaarist jäädvustati 19. ja 20. sajandil, aga juba 16. sajandi allikad näitavad, et neil oli suur tähtsus monofooniliste laulude kõrval. Meloodiad on väga lihtsad, ulatusega kaks kuni viis astet, ning jagunevad kaheks võrdse pikkusega osaks. Rütmid on tavaliselt sünkopeeritud. Tekstid on väljendusrikkad ja mitmekesised ning neil on olnud sotsiaalselt suur tähtsus, neid lauldi nii pidupäeviti kui ka töö kõrvale. Tänapäeval on see lauluvorm tegelikust kasutusest peaaegu kõrvale jäänud, seda võib kuulda vaid folklooriansamblite esituses. Sutartinės on iseloomulik Loode-Leedule. Seda laulsid naised, mehed esitasid sama vormi instrumentaalvarianti kandlel või sarvedel.

Kindel koht rahvalaulurepertuaaris on mitmesugustel pulmalauludel, sõjalauludel, rahvakalendri tähtpäevadega seotud lauludel, töölauludel.

Populaarne osa Leedu rahvakultuurist on olnud ringtantsud, mida tantsiti algselt ilma instrumentaalsaateta, kuid alates 19. sajandist hakati neid saatma viiuli, kandle ja teiste pillidega. Tänapäeval on ansamblites ka akordion, mandoliin, balalaika, klarnet, kitarr, suupill jt. Nõukogude ajal kasutasid tantsumuusikaansamblid suuri paljukeelelisi kandleid ja klarnetisarnaseid puhkpille birbynėsid. Nende esitatav muusika põhines küll leedu rahvamuusikal, kuid oli moderniseeritud ja "puhastatud" vormis.

Klaipedas korraldatakse üle aasta rahvusvahelist rahvamuusikafestivali "Parbėg laivelis".